Kindlasti on paljud meist mänginud erinevaid arvutimänge, kuid olen üsnagi kindel, et enamus on teinud seda ajaveetmise ja hobi korras. Harrastajaid siiski ei peeta e-sportlasteks.
Siia kõrvale võib tuua näite ühest toredast kehalist aktiivsust nõudvast mängust - pinksist. Kindlasti on see suvisel ajal üks tore mäng, mida mängida, kuid kas see teeb neist harrastajatest kohe lauatennisistid või tõsised sportlased? Pigem mitte - sama käib ka e-sportlaste kohta.
Kuidas on üldse defineeritud sporti ja mis selle alla läheb?
‘’Sport. All forms of physical activity which, through casual or organized participation, aim at expressing or improving physical fitness and mental well-being, forming social relationships or obtaining results in competition at all levels’’
- (European Sports Charter (revised). Brussels, Council of Europe, 2001).
Definitsioonist tulenevalt peetakse spordiks tegevusi, mis täidavad teatuid kriteeriume ning mille üheks osaks loetakse kehalist aktiivsust. Kuid kui mõtleme korra aga male mängu peale, mida peetakse juba päris pikalt spordialaks, ei ole selles tegevuses ka kehalist aktiivsust kaasatud. Ehk miks ei võiks e-sporti lugeda ‘’päris’’ spordialaks?
Jah, see on tõsi, et e-spordis on suurem rõhk kognitiivsetel oskustel, kuid iga e-sportlase treeningkavast ei tohiks puududa ka füüsiline treening. Pereira AM, Brito J, Figueiredo P, et al uurimuses selgus, et 79% e-sportlastest tegeleb aktiivselt füüsilise treeninguga.
Miks aga see mõte füüsilisest aktiivsusest võib tunduda niivõrd sürreaalne kui räägime e-sportlasest?
Ilmselt on siinkohal väga suur mõju olnud filmidel, kus peamiselt on meile näidatud, et gamerid on üldjuhul laisad, paksud ning söövad rämpstoitu, juues sinna kõrvale karastusjooke. Või siis hoopis vastupidine pilt, et gamer on keegi, kes on kõhetu kuivik ja nohik. See, on aga pelgalt stereotüüpne pilt meie endi peas.
Miks on füüsiline aktiivsus e-spordis oluline?
Kehaline aktiivsus aitab vähendada istuva eluviisiga seotud vigastusi ning terviseriske. Kuna e-sportlaste võistluspäevad ning treeningud kipuvad olema üsnagi pikad, siis on oluline enda keha nendeks ette valmistada. Samuti aitab see parandada ning toetada meie vaimset heaolu. Näiteks võib aktiivne eluviis vähendada stressi, ärevust, depressiooni ja negatiivseid meeleolusid ning suurendada enesehinnangut ja kognitiivset funktsioneerimist. Lisaks tugevdab füüsiline treening motoorilisi oskusi, suurendab tähelepanu ja keskendumisvõimet ning toetab õppimise ja informatsiooni töötlemise oskusi.
Kõik eelnimetatu on miski, mille poole iga inimene, olgu selleks sportlane või mitte, püüdlema peaks. Parem füüsiline ning vaimne tervis tagab meile kvaliteetsema ja täisväärtuslikuma elu.
Muud sarnased aspektid traditsioonilise spordi ja e-spordi vahel.
Samuti sarnaselt traditsioonilistele sportlastele on e-sportlased organisatsiooni või meeskonna liikmed, läbi mille aidatakse teineteisel kasvada. Neil on olemas ka spordi definitsioonile vastavad iseloomujooned:
Organiseeritus;
Kindel treeningrutiin ning oskuste arendamine (peenmotoorika, täpsus ja käe-silma koordinatsioon);
Võistlemine - mis ei sõltu ainult õnnest või juhusest, vaid tugineb koordineeritud mängule, otsuste langetamisele, tegelaskujude haldamisele ja intelligentsusele.;
Enda varasemate mängude analüüsimine;
Vastaste mängustiilide ja strateegiate analüüsimine;
Lõpetuseks mõned huvitavad faktid e-sportlaste kohta:
E-sportlaste käe-silma koordinatsioon on parem kui lauatennisistidel, sest e-sportlased kasutavad mõlemaid käsi asümmetriliselt, mis toetab aju arengut;
E-sportlased saavutavad klaviatuuril ja hiirel minutis kuni 400 liigutust minutis, mida on neli korda rohkem kui keskmine inimene suudab saavutada.
E-sportlaste pulss võib ulatuda kuni 160-180 löögini minutis, mis on samaväärne kiire jooksuga;
E-sportlaste keha toodab kortisooli (stressihormoon) umbes samal tasemel võidusõiduauto juhiga, mis aga tähendab, et e-sportlastel peab olema hea stressitaluvus;
Comments